Mis on kõige bakteriterohkem koht vannitoas?
Kui mõtlesid praegu WC-poti peale, siis tuleb välja, et see ei pruugi tõsi olla. 2021. aastal viis SafeHome läbi uuringu ja avaldas selle põhjal artikli, millised pinnad vannitoas on koduks kõige suuremale hulgale bakteritele. Tuleb välja, et dušikardin, vann või siis dušipõranda pind sisaldab 60 korda rohkem baktereid kui WC-prilllaud. Uuringust selgus muide ka üsna ebameeldiv üllatus. Nimelt et ka hambaharjade tops on top 6 bakteripindade nimekirjas, seega kui oled seni tolle topsi puhastamist edasi lükanud, siis nüüd on hea aeg see ette võtta. Suureks probleemikohal on aga dušikardin.
Safehome.org uurimuse järgi välja toodud bakterikolooniate suhted vannitoa erinevates piirkondades.
Miks algavad bakterite vohamine ja hallitus vannitoas tihti just dušikardinast?
Dušikardin võib esmapilgul tunduda üsna lihtne ja praktiline lahendus, mis on tihti ka oluliselt kiirem ja odavam kui näiteks dušiklaasi paigaldamine. Dušikardina probleemiks on aga see, et sellel kohtuvad bakterite ja hallituse vohamiseks kaks olulist tingimust – seda pestakse harva, kui üldse, ning see on pidevalt märg ja niiske. Dušikardinat tuleks regulaarselt maha võtta, pesta ja kuivatada, umbes kord kuus. Samuti ei tohiks pärast pesemist dušikardin jääda kokku või puutuma niisket pinda, näiteks vanni sisekülge, sest siis kuivab ta aeglasemalt. Pealegi ei ole meeldiv tunne, kui märg ja bakterirohke dušikardin pesemise ajal vastu jalga liibub.
Kui sa soovid vannitoas vähegi kuiva põrandat, siis on dušikardina kuivatamine üsna keeruline ülesanne.
Dušiklaas vs dušikardin – kumb on steriilsem ja praktilisem?
Tõsi on, et kui vannitoas on ventilatsiooniga probleeme, siis on hallituse ja bakterite vastu keeruline võidelda. Tõsi on ka see, et dušiklaasi on oluliselt lihtsam puhastada kui dušikardinat. Põhjus, miks eespool mainitud WC-pott, mis eeldatavast võiks olla vannitoa kõige räpasem koht, ongi puhas selle puhastamise lihtsuse tõttu. Samuti pööravad inimesed sinna rohkem tähelepanu. Dušikardin aga kipub tihti jääma kahe silma vahele ning selle mahavõtmine ja pesemine on küllaltki tülikas protsess. Dušiklaasi seevastu on kerge puhastada, nagu kõiki teisi pindu ja see kuivab kiiremini. Dušiklaasi kõige kriitilisem koht hallituse ja bakterite osas on klaasi ja profiili liitekoht, kuid kui sealt lapi ning puhastusvahendiga üle käia, ei tohiks probleeme tekkida. Kui keegi nüüd mõtleb, et dušikardin on privaatsem, siis meie valikus alati lidub ka matistatud klaasiga dušinurkade lahendusi, mis tagavad, vannitoas saab ka teine inimene rahulikult toimetada.
Selline hallitus kujutab endast juba terviseriski ning on selge märk, et see dušikardin oleks aeg saata viimsele teekonnale
Dušikardina ja dušiklaasi eluiga
Kui dušikardinat korralikult pesta ja hooldada, siis loetakse selle keskmiseks elueaks umbes 2 aastat, mis kiire lahenduse kohta pole ju sugugi paha. Dušiklaas on aga oluliselt kauakestvam kui dušikardin, kuid seegi võib siiski ajaga kuluda ja kriimustusi saada. Dušiklaasi eluiga sõltub sellest, kui hästi seda hooldatakse, millist tüüpi klaas on valitud ning kas see on paigaldatud ekspertide poolt. Näiteks peaks hea dušiklaasi paksus võiks olla 8 mm ning kui klaas katta nanokaitsega, siis muutub see vett ja rasva hülgavaks, muutes puhastamise veelgi kergemaks. Kui nanokaitse kestab umbes kümme aastat, siis klaasil endal aegumiskuupäeva kui sellist ei ole. Seega on dušiklaas ka keskkonnasõbralikum valik kui dušikardin.
Millist dušiklaasi enda vannituppa valida?
See sõltub suuresti vannitoa kujundusest ja stiilist. Klaasissepa ekspertidel 30 aastat kogemust ja Eesti suurim valik furnituure, mis aitab meil leida igasse vannituppa kauakestva ja ilusa lahenduse, mis on samas ka äärmiselt praktiline ja tõstab vannitoa väärtust märkimisväärselt. Samuti ei ole dušiklaas stressiallikaks bakterite ja hallituse osas, kuid hambaharjatopsi ei maksa sellegipoolest unustada.
Sooviksid endale ka dušiklaasi? Lähemalt saad dušiklaase vaadata siit.
